Kas maasoojuspumbaga saab suvel maja jahutada?

Jah, aga mitte kõigi maasoojuspumpadega. Enamikul maasoojuspumpadel puudub jahutusfunktsiooni. Seadme valikul tasub jälgida, et soojuspumbal oleks olemas vähemalt passiivjahutuse funktsioon, kuid veelgi kindlam lahendus on aktiivjahutusega maasoojuspump, mis suudab vajadusel jahutust juurde toota ka kompressori abil. Maasoojuspumbaga hoone jahutuamisel on mitu suurt plussi, see on väga vaiksema ja ülimalt energiasäästlik.

Passiivjahutus – kõige energiasäästlikum lahendus

Passiivjahutuse puhul kasutatakse jahutamiseks maapinnas olevat loomulikku jahedust. Keskmise 120–150 m² eramaja puhul on horisontaalset maakontuuri ca 600–800 meetrit. Seda kontuuri läbides jahtub selles ringlev soojuskandevedelik ehk glükool ning maapinnast saadud jahedus tuuakse soojusvaheti kaudu hoonesse – näiteks põrandasse, ventilatsiooni või fan-coilidesse.

Passiivjahutusega soojuspumpade suurim eelis on energiasäästlikkus. Soojuspumba kompressor jahutuse tootmiseks ei tööta ning suuresti ainuke energiakulu on tsirkulatsioonipumba elektrienergia kulu, mis paneb pinnases olevas maaküttekontuuris glükooli ringlema – viies toas soojenenud vedeliku pinnasesse ja tuues samas uuesti jahtunud vedeliku majja. Näiteks Thermia toob välja, et nende passiivjahutuse puhul on tsirkulatsioonipumba elektriline võimsus kõigest umbes 0,2 kW.

Puuraugud ja passiivjahutusega maasoojuspump sobivad suurepäraselt kokku

Kui maaküte on lahendatud energiakaevude ehk puuraukudega, töötab passiivjahutus üldjuhul väga hästi. Puuraugud ulatuvad sügavale maapinda, kus puuraugu sügavamates kihtides on jahedust rohkem kui maapinna ülemistes kihtides. Seega jätkub puuraukude puhul jahedust rohkem ning ka pikema kuumaperioodi jooksul on võimalik saada suhteliselt madala temperatuuriga jahutusvedelikku, millega maja jahutada

Horisontaalse kontuuri puhul ei pruugi jahedust alati piisavalt jätkuda

Passiivjahutust saab kasutada ka horisontaalse maakontuuriga, kuid siin on üks oluline erinevus. Horisontaalne maakontuur paikneb suhteliselt maapinna lähedal ja selle ümber olev pinnas soojeneb suvel rohkem kui sügaval asuv energiakaev.

Kui maja jahutusvajadus on suur ja väljas püsivad pikalt kõrged temperatuurid, anname hoonest eemaldatud soojuse pidevalt samasse pinnasesse tagasi. Kui keskmise eramaja ümber on 600–800 meetrit maakontuuri, siis pika kuumaperioodi jooksul kontuuri ümbritsev pinnas järk-järgult soojeneb ja lõpuks ei pruugi seal enam olla piisavalt jahedust.

Kui suve alguses tuleb maakontuurist piisavalt jahe vedelik, siis mitmenädalase intensiivse jahutamise järel võib selle temperatuur juba märgatavalt kõrgem olla. Selle tulemusel väheneb ka passiivjahutuse võimekus hoonet jahutada.

Seetõttu võib suure jahutusvajadusega maja puhul juhtuda, et passiivjahutus töötab suve alguses väga hästi, kuid pika kuumalaine lõpuks jääb selle jahutusvõimsusest väheks. Meie kogemusel võib horisontaalse maakontuuri puhul maapinnast saadav „jahedus otsa saada“ juba kolme nädalaga.

Kokkuvõttes – millal valida passiivjahutus?

Passiivjahutus sobib hästi majadele, kus jahutusvajadus ei ole väga suur, sellisel juhul võib kaaluda passiivjahutusega pumpa ka horisontaalse paigutusega maakütte kontuuri puhul. Kui Suvel kipuvad toad üle kuumenema (suured klaaspinnad, katusealused toad), siis on oht, et pasiivjahutusega pumbaga võib pinnas saada nii “üles köetud”, et loodetud jahedat enam ei tule. Kuna passivjahutusega soojuspumba kompressor pinnasest tulevat vedelikku täiendavalt ei jahuta, siis tekib oht, et pikema kuumaperioodi lõpus toa poole saadetav jahutusvedelik, ei ole enam piisavalt jahe et maja jahutada.
Samas sobib passiivjahutusega soojuspump hoonetele, kus maaküte on lahendatud energiakaevude ehk puuraukudega, sealt jätkub jahedat kauemaks
Pasiivjahutusega maasoojuspump on jahutuse režiimis väga energiasäästlik, väga vaikne ja ka hinnalt on nad soodsamad kui aktiivjahutusega soojuspumbad.

Kindel valik on aktiivjahutusega maasoojuspump

Kui soovitakse olla kindel, et jahutusvõimsust jätkub ka väga kuumal suvel, tasub valida aktiivjahutusega maasoojuspump. Aktiivjahutuse puhul kasutatakse lisaks maakontuurile ka soojuspumba kompressorit. Kui maapinnast saadavast passiivjahutusest enam ei piisa või hoone vajab rohkem jahutusvõimsust, hakkab soojuspump kompressori abil aktiivselt jahutust juurde tootma ning alandab hoone jahutusringi temperatuuri vajaliku tasemeni. Lihtsustatult öeldes ei sõltu me siis enam ainult sellest, kui palju „tasuta jahedust“ parasjagu maapinnast kätte saame.

Aktiivjahutuse puhul pole seega vaja karta, et pärast pikemat kuumaperioodi jääb maja jahutuseta. Süsteem saab vajadusel kompressori abil toota soovitud jahutusvõimsust kogu suve jooksul.

Loomulikult on aktiivjahutuse elektrikulu suurem kui passiivjahutuse puhul, sest tööle rakendub kompressor. Lisaks on aktiivjahutusega soojuspumbad ka mõnevõrra kallimad. Samas annab see oluliselt suurema kindluse ja jahutusvõimsuse.