Soodsa hinnaga soojuspumbad võivad Eesti talves tuua suured elektriarved

Soojuspumpade reklaamid lubavad kõrget efektiivsust ja madalaid kulusid, kuid reaalsuses võivad paljud ahvatleva kampaaniahinnaga soojuspumbad olla mõeldud pigem Kesk-Euroopa kliimasse, mille efektiivsus miinuskraadide korral trastiliselt langeb ja soodsa soojuspumba asemel saame hoopis kõrged elektriarved.

Kesk-Euroopasse mõeldud seadmed ei tööta samamoodi Eestis

Paljud müügil olevad soojuspumbad on disainitud Kesk-Euroopa kliima jaoks, kus miinuskraade esineb harva. Eestis aga langeb temperatuur regulaarselt miinustesse ning just siin tuleb mängu seadme reaalne efektiivsus.

Eriti tähelepanelik tuleb olla õhk-vesi soojuspumpade puhul

Reklaamides rõhutatakse sageli COP (Coefficient of Performance) väärtust – näiteks COP 4,9 tähendab, et 1 kW elektrienergiast toodetakse kuni 4,9 kW soojusenergiat. Kuid oluline on teada, millistel tingimustel see number saavutatakse. Tavaliselt mõõdetakse COP väärtust +7 °C juures. Ehk teisisõnu – soojemal kevadisel ja sügisesel perioodil on see saavutatav, kuid kütet vajame just jahedamate ilmadega.

Miinuskraadid paljastavad tegeliku pildi

Reaalsus on see, et paljud soodsad mudelid kaotavad juba –2 °C juures märgatavalt oma efektiivsust – COP võib langeda alla 3. Kui COP on näiteks 2,5, siis iga 1 kW elektrienergia eest saad sa vaid 2,5 kW soojust  ehk reklaamis välja hõigatud COP 4,9 on langenud poole võrra ja see tähendab kallimaid küttearveid.

Eriti tähelepanelik tuleb olla õhk-vesi soojuspumpade puhul, sest need on mõeldud kogu maja kütmiseks ning on oluliselt võimsamad kui õhk-õhk soojuspumbad. Kui need töötavad ebaefektiivselt, on oodata ka märkimisväärselt suuremaid elektriarveid.

Õhk-vesi soojuspumpadesse on lisaks sisse ehitatud elektrilised küttekehad, mis käivituvad juhul, kui kompressor ei suuda enam piisavalt soojust toota. Mida kiiremini soojuspumba küttevõimsus miinuskraadidega langeb, seda sagedamini võetakse appi ka tavaline elektriküttekeha. Need varuküttekehad on tavaliselt 3–9 kW ja töötavad puhtalt elektriga. Nii võib juhtuda, et soodsalt saadud soojuspump maksab end kahe talve jooksul elektriarvetena tagasi.

Mida küsida enne ostu?

Nutikas on uurida enne soojuspumba ostu, milline on pumba COP just 0 °C, –5 °C.  Kui COP püsib ka madalamatel temperatuuridel vähemalt 3 juures, võib seadet pidada sobivaks Eesti kliimasse.

On ka positiivseid näiteid

On siiski erandeid, kus ka mõistliku hinnaga soojuspump suudab pakkuda häid näitajaid ja säilitada oma efektiivsuse ja küttevõimsuse ka talvekülmas. Midea tõi sel aastal turule uue põlvkonna Midea Nature õhk-vesi soojuspumba, mis on väga mõistliku hinnaga ja mille võimekus on võrreldav tippklassi seadmetega. Mõned näited Midea 8 kW mudeli kohta:

• COP +7/35: 5,2 – välistemperatuuril +7 °C ja küttevee temperatuuril 35 °C toodab pump 1 kW elektrienergiast 5,2 kW soojusenergiat.

• COP –7/30: 3,5 – energiaefektiivsus püsib kõrge ka keskmise talvekülma puhul.

• COP –7/35: 3,25 – ka miinuskraadidega säilitab seade korraliku soojusvõimekuse.

• Midea 8KW soojuspump sälitab oma küttevõimsuse näiteks toodab Midea Nature nii +7 kraadi juures 8kw sooja ja sama suudab ta teha ka -7 kraadi juures ja seda kompressoriga!!! mitte elektrilisi lisaküttekehasid sisse lülitamata.